IMG_20170402_164622.jpg

Jah. Tunnistan, minust on saanud listiinimene. Neid on kõikjal. Arvutis, telefonis, külmkapi peal, voodi kõrval paberil…

Alles see oli, kui ma kirjutasin mõistmatusest inimeste vastu, kes teevad liste. Kes käivad poes listidega, otsivad omale meest listiga jne (siin jahusin sellest ja siin ja oh issand, isegi siin olen sellest rääkinud). Ei läinud aastatki kui minust sai samasugune. Ja milline nauding see on! Tõmmata asju maha, sest miskit saab tehtud. Näha nimekirja vähenemist ning seetõttu tunda end eriti tegusa inimesena, kes on puhkuse ära teeninud.

Liste on niisiis erinevaid. Panen kirja mõned, mis väärivad/kannatavad avaldamist.

1. No loomulikult poelistid. Võibolla kõige igavam, kuid kõige vajalikum. Asetsevad telefonis ning arvutis. Sest oh seda moodsat äpimaailma, kõike saab sünkima panna.

2. Mida vaja teha täna/sellel kuul/sellel poolaastal. Kolm erinevat, kuid viimasesse pole jõudnud midagi. Teatavasti olen oma võimalusest tubli olla nii vaimustuses, et kõik saab kiirelt tehtud.

Sinna keskmisesse kuulub hetkel kaks asja: auto maha müümine ning nõudepesumasina remonti viimine. See viimane ootab mu valmisolekut maailmale vastu astuda, just eelkõige vaimset valmisolekut. Ootab seda juba vist u pool aastat, aga võimalik et rohkem, ma ei julge enesele tunnistadagi. Ma pole veel valmis masina lahtiühendamiseks, selgusele jõudmisele mis tal üldse häda on ja mingite töömeestega vestlemiseks. Eriti pole valmis viimaseks, valmisolek võõraste inimestega suhtlemiseks käib mul hooti, viimastel aegadel pole seda esinenud. Oluliselt lihtsam tundub pesta nõusid käsitsi. Nelja inimesi nõud, mitu korda päevas… Jah, mõistan, võib tundada et siin puudub loogika, kuid uskuge mind, see on olemas! Vist!

Auto mahamüümine ka veidi venib, sest mul pole ID kaardil töötavaid sertifikaate ning ilma nendeta pean võimaliku ostjaga ARKI minema, aga seesuur et… võõrad inimesed ja see suhtlemine… ma alles valmistun.

3. Võimalikud matkarajad/rabad, kuhu sel sügisel plaanin jõuda. Sest jumal tänatud, ilmad on veidi jahedamad ning saab juba väljas liikuda. Vaimustun sellest iga kord, kui suudan asja kätte võtta ning minna kuskile kõndima. See värskus, see karge õhk! Miinuseks on inimesed. Sest mul on ettekujutus, et kui ma juba rappa lähen, siis olen seal üksi…. Aga ei, ka teised on avastanud selle värskuse ja karguse.

4. Nimekiri jõulukinkidest. Jah. Juba! Mul nimelt aegajalt torgatab pähe, mida mõnele lapsele võiks kinkida. Tavaliselt on ühe suure asja kinkimine lihtne, kuid pisikeste pudinate pärast ma mõtlen end enne jõule alati segaseks. Sest pidusid on ju palju ning ka kinke võiks mitu olla. Praegu on mul tegelikult veidi lihtsam, lapsed juba nii suured. Ehk siis mõtlen välja, mida ma ise tahaks kasutada ning siis mõtlen milllisele lapsele seda kinkida. Saan ju laenata talt. Praegu mõlguvad meeles suured kõrvaklapid, bluetooth kõlar (mul läks katki, kuid koristades oleks hea midagi kuulata, üle terve maja!) ning lushi vannipallid, mis lõhnavad lihtsalt imeliselt. Õnneks on mul tütreke, kes armastab samuti vannis vedeleda ja kes armastab samuti vannipalle ja kellele ei oska ma ka tihti midagi kinkida…

5. Nimekiri toostidest. Nimelt olen ma veendunud toostiarmastaja. Ei ole nii et piduõhtul igaüks kaanib üksinda, omas tempos! Vaadakem korra kõigile lauasolijatele silma, vaikigem hetke, kuulakem mida on ühel meie seast tähtsat öelda. Eriti ma armastan lugusid, kuid sobib ka lühem toost. Aga pisukese eellooga. Võib ka kuskilt maha lugeda, mul endal on nt telefonis mitu tsitaati või luuletust, mida ma siis olenevalt seltskonnast esitan. Võin pikalt istuda ja kuulata, mõelda kaasa ja siis terviseks juua.

Mõned näited:
“Hõljugu kombineed ning õõtsugu alukad!” (toosti väljamõtleja ei mäleta üldse, miks ta seda ütles ning sedagi mitte, et ta seda ütles, kuid mulle jäi see kõrvu kõlama ning kasutan ka edasipidi)

“Jalutagem käbi!” (Jällegi, keegi ei mäleta, miks või kust see tuli, kuid see ei tee toosti halvemaks)

“Mina tahan, et kõik, mis tuleb, tuleks kohe, aga et see kõik veel natuke ootaks” (Tõnu Õnnepalu)

“Tahan vaadata maailma süütalapse silmadega, enne kui Damaskuse teras rebib mu patust keret. Tahan surra ja uuesti sündida. Ja armastada, armastada, armastada. Lõputult” (Tiit Pruuli)

“Find what you love, and let it kill you” (Bukowski)

 

Kas mu listid sellega lõppevad? Oh ei! Mul on veel list mu issi naljadest, laste koolisoleku/ringide/vabanemise list ning list kirjutama blogipostitustest, kus mõte on jube hea kuid üle kolme lause kokku ei saanud. Ehk ükskord!

 

Leave a comment